Kivimurd talu osales 08.12.2010 Pahkla Camphilli külas sotsiaalse talupidamise teemalisel ümarlaua koosviibimisel. Ürituse korraldasid Eest Maaeluvõrgustiku büroo koostöös Eestimaa Talupidajate keskliiduga.


 

2011. aasta hooajal on plaanis jätkata lühiviljalise kurgi   ( sobib hapendamiseks, marineerimiseks...) kasvatamisega, kui koju järele tuled saad võrreldes turuhinnaga poole odavamalt värske kauba kätte. 2010. aastal andis väga häid tulemusi sort ´Dolomiit´. Tonn köögivilja toon ise kohale . Plaanis jätkata kõrvitsa, patissoni, kabatšoki kasvatusega. 2011. aasta kevadest alates, mai algusest on pakkuda maasikate istikuid.


Käisime 2010. aastal Türi Lillelaadal -  pilte saad näha  siit.

Sellelgi hooajal osaleme maasikate taimede, suvelillede ja köögiviljaistikutega Luige, Türi ja  Jäneda laatadel.

Maasikate istandiku rajamine

Kasvukohana eelistab maasikas suhteliselt tuulevarjulist, kuid mitte tuulte eest täielikult varjatud ala. Kasvukohana soovitatakse eelistada looduslike alade lähedust , sest maasika parimad tolmeldajad on mesilased ja kimalased. Ühel kasvukohal kasvatatakse maasikat enamasti 3-6 aastat. Uuesti on soovitav samal kasvukohal maasikat viljeleda alles 6 aasta pärast. ( Ilus, 1988). Maasikaistandiku rajamisel on soovitav jälgida planeeritava istandiku kasvukoha temperatuuri, - reljeefi, - mullastikku, - eelnevatel aastatel kasutusel olnud külvikorda

Loe veel

.

Maasikakasvatuse statistika

Maasikas on maailmas kui ka Eestis kõige levinum marjakultuur. Maasika kiire viljakande algus ning varajane valmivus teeb ta populaarseks nii tarbija kui ka kasvataja hinnangul. (Kikas, 2006) Püsimaks turul konkurentsivõimeline on oluline suurendada maasika keskmist saagikust 2,5 – 3,1 t/ha-lt  ( Eesti Statistikaamet 2010) kuni 8 t/ha-le ( Kikas, 2006). Lähtudes FAO 2009 aasta statistilistest andmetest näeme, et kõige suurem maasikate tootja ( tabel 1 ) maailmas on USA, temale järgnevad  Hispaania, Türgi, Mehhiko, Poola ja Egiptus. Kavupinna poolest on Poola maailmas kõige esimesel kohal.

Loe veel

.

Baltic Agro soovitusi kurgi - ja kõrvitsakasvatajale

Kurk ja kõrvits on külmakartlikud  taimed. Seetõttu on soovitatav istutamine jätta ajale, mil öökülmad on möödas. Orgaanilisel mullal (turbamaal) madalad kasvukohad ei ole sobivad. Kurk ja kõrvits vajavad  toitaineid ühtlaselt kogu kasvuperioodil. Efektiivse väetamise planeerimisel võetakse arvesse  saagieesmärki (t/ha), mullaviljakust ja kasvukoha mikrokliimat. Eesmärgiks on taimede lopsakas kasv, palju õisi ja viljaalgeid. Saagi moodustamise aegne lämmastiku puudus põhjustab tühje õisi, millest ei arene viljaalgeid. Kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi puudus põhjustab kasvuhäireid ja selle kaudu kvaliteedi alanemist.

Loe veel